Mart Reiniku Kooli ajalugu saab alguse 1889. aastal, kui Tartu linnakooli juurde asutati 1-klassiline 3 õppeaastaga Tartu I Kroonualgkool. Kooli asutajaks ja esimeseks juhatajaks oli järgmised 40 aastat, 1889-1929, tuntud kooli- ja aiandustegelane Mart Reinik (1862-1940). Selle järgi hakati ka kooli rahvasuus nimetama Reiniku kooliks.
Õppetöö algas 24. augustil 1889. a. Esimesel õppeaastal oli koolis 21 poissi ja neid juhendas vaid üks õpetaja – Mart Reinik. Õppekeeleks oli vene keel. Õppetöö korraldamine oli raske ja nõudis suurt energiat, sest koolil puudus omaette hoone ja õpperuume tuli jagada Tartu linnakooliga. Ka õppeprogrammid puudusid, need pidi Reinik alles ise koostama.
Mart Reinik seadiski oma suurimaks eesmärgiks koolile oma maja muretsemise. Tema soov kandis vilja ja 1901. aastal otsustas linnavalitsus püstitada Aia tänavale ühekordse telliskivist koolimaja (praeguse “vana maja” esimene korrus) Tartu Ülikooli õppehoone kõrvale ja saksa teatri vastu. Järgmise aasta suvel saadi maja katuse alla ja 1903. aasta sügisel algas seal õppetöö. Tegemist oli ühe esimese algkooli jaoks ehitatud hoonega Tartus. Kool töötas selles majas poistekoolina 1929. aastani ja kandis viimastel aastatel Tartu Linna 8. Algkooli nime. Asutamisest alates kujunes Reiniku-koolist Tartu linna ja selle ümbruskonna eesti rahvusest lihtrahva laste kool.
Õpilaste arv aga suurenes pidevalt ja koolimaja jäi kitsaks. Aastatel 1929-1931 ehitati senise hoone asemele kaasaegne koolimaja (praegune “vana maja”) legendaarse Tartu arhitekti Arnold Matteuse projekti alusel. Esimesele korrusele lisandusid teine korrus, mansardkorrus ja võimla. Uues majas jätkas kool kuni II maailmasõjani 6-klassilise tütarlastekoolina. Siia toodi üle ka Tartu linna 9. Algkool. Teise maailmasõja ajal koolihoones õppetööd ei toimunud. Siin paiknes okupatsioonivägede laatsaret ja kool ise töötas sõja-aastatel Kesk tänava koolimajas.
1. novembril 1944 alustati taas õppetegevust oma koolimajas, sedakorda poistekoolina Tartu 4. Mittetäieliku Keskkooli nime all. 1947. aastal muudeti kool segakooliks. Kooli suunati 200 tüdrukut, kellest moodustati omaette algklassid ja kes õppisid teises vahetuses.
1950.-60. aastatel rajati kooliaed ja raadiosõlm. Tööd alustasid muusikaklassid ja poistekoor, töötasid kooliteater ja puhkpilliorkester. 1959. aastal toimus esimene muusikapidu. 1968. aastal alustati koolile uue maja ehitamist, taas Arnold Matteuse projekti järgi. 1971. aastal sai uus maja valmis ning sellest alates oli meie kool keskkool. Loodi võõrkeelte klassid ja rajati ainekabinetid. 1968. aastast sai alguse meie kooli võimlemis- ja tantsupidude traditsioon. Alates 1997. aastast kannab kool oma esimese õpetaja ja sisulise rajaja Mart Reiniku nime.
1.augustist 2011 reorganiseeriti kool ümber põhikooliks ja kannab nimetust Tartu Mart Reiniku Kool. Alates 2012. aasta sügisest on meie kasutuses ka Riia 25 asuv koolimaja, kus õpivad 1.-4. klasside õpilased.
Mart Reiniku Kool on aegade jooksul kandnud järgmisi nimetusi:
- 1889-1917 Tartu I Kroonualgkool (aastast 1903 ka Tartu I Riigialgkool)
- 1918-1929 Tartu Linna VIII Algkool
- 1930-1941 Tartu Linna IX Algkool
- 1944-1949 Tartu IV Mittetäielik Keskkool
- 1949-1953 Tartu 4. Seitsmeaastane Kool
- 1953-1961 Tartu 10. 7-aastane Kool
- 1961-1971 Tartu 10. 8-klassiline Kool
- 1971-1997 Tartu 10. Keskkool
- 1997-2011 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium
- alates 01.08.2011 Tartu Mart Reiniku Kool
Koolijuhid läbi aegade
- Mart Reinik – 1889-1929 – kooli asutaja, kauaaegne hinnatud koolijuhataja, aianduse ja mesinduse arendaja, koolile nime andja.
- Paul Epler – 1930-1940 – tütarlastekooli kauaaegne juht.
- Kaarel Kotsar – 1944-1948 – rahulik ja sümpaatne mees, kes juhtis kooli ilma erilise kärata.
- Juta Kotsar – 1948-1957 – erakordselt lahke, elurõõmus ja vastutulelik inimene, töökas koolijuht.
- Arne Siibak – 1957-1970 – südamlik ja heatahtlik, erudeeritud kultuuriinimene, muusika süvaõpetuse sisseviija koolis.
- Tarmo Kerstna – 1970-1984 – tõeline koolimees, oma kooli patrioot, väga hinnatud direktor nii õpilaste, õpetajate kui ka lastevanemate hulgas.
- Kaarel Kalmet – 1984-1985 – omas häid ideid, kuid direktoriks olemise aeg jäi lühikeseks.
- Mart Oja – 1985-1988 – kohusetundlik koolijuht.
- Toomas Samm – 1988-2014 – on hoidnud vanu traditsioone ning muutnud kooli avatuks uutele mõtetele ja ettevõtmistele.
- Enn Ööpik – alates 2014 – on alles oma koolijuhitee alguses. Igatahes on ka tema mesinik.